KoosOn MTÜ

Metsaisad

Palbo Vernik

+372 502 0417 palbovernik@gmail.com
KLAPP_1
KLAPP_2

Lisaks unikaalsele nimele on Palbol kordumatult soe süda ja sõbralik olek. Ta alustas KLAPPimisega aastal 2010 koos metsaisa Viljariga. Lisaks metsas KLAPPimisele tegutseb Palbo nii öelda tagalas, korraldades laagrite arenguid – olevikus ja tulevikus. Palbo võis eelmises elus vabalt viiking olla, sest selline ta näeb natuke välja ka praegu ning tal on suur kihk nokitseda oma puust paadi ehitamise kallal.

Palbo stiil on luua südamlik ja hoitud ruum, kus noored saavad märgata oma parimaid omadusi ja tunnetada külgi, mis vajaks veel tähelepanu.

Viljar Lillmaa

+372 56 488 145
KLAPP_2

Viljar alustas KLAPPimisega aastal 2010, kui metsa oli vaja viia tema enda poja klass. KLAPPinud on ta sellest ajast saati. Vahepeal saab Viljar metsast ka välja, peab massööri ametit, armastab kokata ning tegeleb koduse eluga. Viljaril on kaks poega ja üks naine. Peab ütlema, et Viljari stiilse habeme taga on üldse üks väga muhe mees, kelle süda on seal, kus ta parasjagu toimetab.

Viljar on seisukohal, et iga KLAPPi grupp loob täpselt seda, mida tal parasjagu vaja luua on. Metsaisa laseb sellel toimuda juhtimiseta, hoides selleks vajalikku, turvalist ruumi.

Metsaisa Karl

Karl on rahulik ja vaba olemisega mees, kelle auto tagaistmel on sageli kitarr, kirves ja lõkkeõhtuks vajalik inventar. Ta on elanud nii maalähedast rändurielu kui ka ehitanud oma elu üles pealinna saginas. Teda köidavad psühholoogia ning elu suured saladused, mille kilde korjab Karl ühtlasi ka KLAPPides.

Karl on teadmises, et kõik grupi liikmed on olemuselt head. See headus saab esile tulla kui lasta grupil luua enda soovidekohane maailm, mille käigus kogetakse uusi arusaamu ja õppetunde. Loomulikult vajavad head arengud toetust ja halvad arengud jälgimist.

 

Metsaisa Mihkel

Mihkel on pereisa just kooli minevatele lastele. Tal on õnnestunud luua peresiseselt väga usalduslikud suhted. Ta on oma südamliku avatusega tohutult inspireeriv, mis pole Eesti mehele just väga omane.

Mihkel arvab, et grupp vajab selgust toovat inimest. Kui lihtsate vestluste käigus saab mõned äärealal olevad grupiliikmed gruppi sisse aidata, siis muutub kogu grupp ühtlasemaks. Mihklile meeldib olla tagasisides valupunktidele osutades väga täpne, aga see-eest rõõmsameelne.

Metsaisa Hannes

Hannes on taluperemees. Tema halduses on lisaks neljale lapsele ja ühele naisele hulk kariloomi ja põllumaad. Ta on sünnipäraselt meeldivate maitsete looja; olgu selleks siis toit, kastmed või õlu. 

Hannese meelest on kolm päeva KLAPPimist mõnus kulgemine koos väga hea lõkketoiduga. Hannese juhendamisel valmivad laagrites maitseelamused, mille üle on grupi liikmed alati väga rõõmsad. 

Metsaisa Margus

Margus on eluaeg olnud seotud spordiga. Seepärast on tema jaoks liikumine ja kõik sellega seonduv (sh laagrielu) tähtis arengu osa. Margus on isa ja abikaasa, koduse majapidamise peremees. Kuigi ei ole ta maamees, on tal ikkagi mesilased ning kangete maitsejookide valmistamise oskus.

Margus arvab, et kolm päeva metsas matkamist on igal juhul kasulik: ükskõik mis olekus need suhted enne olid, on nad pärast seda paremad! Liikumine paneb liikuma ka suhted ja viib noorlased enesega kontakti. Just sellest kontaktist iseendaga algab suhtlemine teistega.

Kaasamõtlemiseks

Mõtlemine ja mõtestamine on meile olulised.

,,Elanikust kodanikuks”, Ülo Vooglaid.

See raamat või veel täpsemini hr Voolaiu loengud ja mõtteavaldused on üks esimesi süsteemseid lähenemisi KLAPPi sisule ja olemusele (raamatut siis lihtsalt veel ei olnud). See raamat nimetab ennast ka: “käsiraamat isemõtlejale”. 

Just ise mõtlevaid inimesi soovime me ühiskonda saata ning seepärast meie austus selle autori ja raamatu vastu. Toome siinkohal esile leheküljelt 39 järgneva: ,,Millegi loomine on julgustükk. /…/ Enamik uuendusi on märkuseks neile, kes on samas vallas varem tegutsenud. Eriliselt raske ja ränk on muuta mingi valdkonna kui terviku käsitamist – sel juhul on tegemist paradigma muutmisega.”

Õppimine on rahulik tegevus.

Taskuhäälingus “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” hariduspsühholoog Grete Arro: võistlemine tapab õppimise.

Väga palju on juttu õpikeskkonnast ja õppimisest üldiselt. Siinkohal samastume just mõtteliiniga, et võistlemine ei pane õppima vaid tulemust saavutama ning õppimine on rahulik ning aega nõudev tegevus.

Me käitume, et rahuldada oma vajadusi.

,,Agressiivsuse astmed”, Raisa Cacciatore.

See lähenemine, mis raamatus on, on ka meie lähenemine inimeste vajaduste rahuldamisele. Tõsi, raamat on lihtne. Kohati ehk primitiivne neile, kes antud valkonnaga on varemgi kokku puutunud. Samas kas alati peab inimkäitumise mõistmiseks olema tohutult keerulised mõttekäigud ja formulad? 

Kindlasti soovitame tutvuda kõigil, kes ühel või teisel põhjusel siia lehele on tulnud – eriti noorte inimestega kokkupuutujatel.